Juuni

Aeg taas tibusid loendada ja selle kuu tibud olid üsna pontsakad.

JUUNI:
OMARAHA – 23.04
MINTOS – 46.39 (sellest 26.73 cashback)
MONEYZEN – 1.04
EXXT – 0.45
EXSA – 8.28
(- Kasvukonto teenustasu – 1.45)
KOKKU – 77.75

Päris tore number tuli kokku. Kuigi juulis on see jälle väiksem, siis ilus vaadata ikka 🙂 Selle aasta juuniga tuli passiivset tulu rohkem kui eelmisel aastal esimese 7 kuuga. Ühtlasi sai juba poole juuni peal ületatud terve eelmise aasta tulu kokku. Väikeste, aga järjepidevate sammudega finantsvabaduse poole.
Säästukontole kandsin see kuu 325 euri ja 630 euri läks investeeringuteks.

Praegu rohkem pikka juttu pole. Olen omadega jalka MM lainel ja teen ettevalmistusi õhtusteks mängudeks.

Advertisements

Lahendan müsteeriumi

Panin tähele, et kui veel 11.06 seisuga ilutses mul Mintose Campaign Rewards real 21.53 euri, siis tänane number on seal 18.93.

Huvitav, millest selline anomaalia? Kas kellelgi on veel sellist asja ette tulnud?

Edit: Müsteerium lahendatud. Viga oli nende IT-süsteemis, mis oli ühe cashback rewardi mulle kogemata 2 korda kandnud ning nüüd see viga parandati. 

Moneyzen or Not-so-money-zen?

Paar päeva tagasi potsatas mulle e-mailile kiri Moneyzenilt, et nemad olla nüüd uue blogipostituse kirjutanud neile antud tagasiside põhjal. Kuna ma ise seda samuti tegin, siis oli kohe huvitav vaatama minna, et mida nad oma võlamenetluse õigustamiseks kirjutasid.  Postitus ise asub SIIN.

Et oma pahameelt veidi õigustada, võtsin vaevaks ja vaatasin üle oma tänase Moneyzen’I portfelli. Viimati kandsin sinna raha 2017.aasta juuli alguses. Peale seda hakkas tunduma, et esiteks lähevad laenud juba aegalselt välja ja teiseks kippusid need vähesedki kohe võlgu jääma. Peale seda olen mõnel korral saanud raha välja kanda ja eelkõige siis tänu neile 6 lepingule, mis ennetähtaegselt tasuti.

Kokku jõudsin välja anda 21 lepingut.

  • Nagu juba öeldud, siis 6 neist on ennetähtaegselt tasutud
  • 4 lepingut on Zen1 staatuses (laenulepingu alusel on tähtaegselt tasumata 1 osamakse (k.a. osaliselt) – raha kinni 26 eurot
  • 1 leping on Zen2 staatuses (laenulepingu alusel on tähtaegselt tasumata 2 osamakset (k.a. osaliselt) – raha kinni 17.93
  • Ja minu “lemmik” osa – 4 lepingut on Legal action staatuses:
    1. Viimane sissekanne veebruar 2018 – laenujääk 8.99
    2. Viimane sissekanne veebruar 2018 – laenujääk 8.99
    3. Viimane sissekanne november 2017 – laenujääk 10 eurot
    4. Viimane sissekanne juuli 2017!!!!! – laenujääk 9.63

Ehk kui ma nüüd kõik numbrid kokku löön, siis Legal actioni staatuses on mul kokku 37.61 ja lisades veel Zen1 ja Zen2, on see number juba 81.54. Ei ole meeldiv..

“Loomulikult tekib küsimus, miks ei võiks MoneyZen müüa viivislaenud valitud partnerile ning tagastada investorile mingi kindla osa laenu põhiosast nagu seda teevad mitmed konkurendid. Ühelt poolt lihtsustaks see kindlasti ülevaadet investori portfellist ja vähendaks teadmatust laenude taastumise, tagasivõitmise tõenäosuse ja sellega kaasneva ajakulu suhtes. Teiselt poolt kaotaksid investorid sellega arvestatava osa oma investeeringutest, mida on võimalik võlamenetluse abil tagasi võita, rääkimata viivistest, mida taastuvate laenude puhul teenitakse.”

No mina küll ei tunne, et mul üldse sealt midagi tagasi võita oleks. Kas keegi üldse usub seda vabandust? Kui mul ikka üks laen juba üle aasta võlas istub, siis ma parema meelega oleksin sealt kohe väikese kaotuse võtnud ja selle raha näiteks Mintosesse või Omarahasse suunanud.

Ühesõnaga, kulla Moneyzen, ärge ajage kägu oma konservatiivse krediidipoliitikaga ja investoritele kasuliku võlamenetlusega.

Haridusest

Keskkooli ajal olin alati hea õpilane. Ma ei pidanud isegi väga pingutama, head hinded tulid iseenesest. Loomulikult sai ka suuri plaane tehtud, kuidas edasi õppima lähen. Polnud jõudnud veel esimesse loengussegi minna, kui juba vaatasin, mida järgmiseks õppima minna.

Aga siis juhtus midagi. Sel vabal suvel peale kooli lõpetamist tulin Tallinnasse elama ja tööle ning tundsin, et ma tegelikult ei tahagi vist kohe edasi õppima minna. Ma ei olnud üldse oma valikutes kindel ja ei teadnud, kuhu minu tee mind edasi viima peaks. Ja ma ei läinuki.

Sain väga palju viltuseid pilke, et kuidas nüüd siis niimoodi. Iga “normaalne” inimene läheb ju peale keskkooli edasi ülikooli, et targaks saada ja hea töökoht saada ja teate jube isegi edasi. Ja mis minust siis niimoodi saab nüüd. Põhimõtteliselt võis maha kanda inimesena. Aga ma ikkagi ei läinud.

Alles nüüd 2 aastat tagasi otsustasin tagasi kooli minna ja juba praegu tunnen, et see oli minu jaoks õige aeg. Ma nägin varem kõrvalt, kuidas mu sõbrad ja sõbrannad ülikoolis käisid. No kujutage ette selliseid tüüpilisi noori inimesi, kes kolivad pealinna elama, koolis väga ei pingutanud, kolmapäeviti oli Ladies Night Hollywoodis ja kõik lihtsalt KÄISID seal ülikoolis. Ega väga vahet ei olnudki, mida sa õppisid või kas sa sel alal tööd tegid või hiljem selle alaga edasi tegelesid. Peaasi, et sa ülikoolis KÄISID.

Ja see tekitas minus alati nii suurt trotsi. Ma ei saanud aru, miks seda paberit nii palju tähtsustatakse, kui tegelikult suur osa inimestest end kuidagimoodi läbi vedasid sellest koolist. Kas tõesti see paber tegi neist parema inimese? Harituma inimese?

Tegelikult mõtlen ma tänagi veel nii. Jah, ma käin nüüd ise ülikoolis. Ise maksan enda õppimise eest. Aga ma ikkagi ei arva, et see peaks olema midagi, mida värskelt keskkooli lõpetanud inimeselt oodata. Ma olen 30 ja ma ikka veel ei tea, kelleks ma suurena saada tahan!

Kui ma enda tänasel kursusel võrdlen inimesi, kes on 30+ ja kes on värskelt keskkoolist tulnud, siis vahe on märgatav. Ühed käivad igas loengus kohal, üritavad ühiseid õpigruppe moodustada ja aitavad üksteisel aru saada ja teine osa on sellised, kes vaatavad, mis on aine läbimise lävend ja teevad nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik. 

Natuke kurvaks teeb aga see, et tegelikult see tempo on meeletu. Me võtame nii palju aineid läbi, aga millessegi väga süveneda ei jõua. Kui vähegi hakkab asi huvitavam tunduma, siis kogu aja võtavad ära kodutööd ja kontrolltööd, siis on juba eksam ja ongi läbi. Ei ole sellist mahti, et midagi põhjalikumalt uurida. Olen omale küll üles märkinud kõik huvitavamad teemad ja raamatud, mis kuskilt ainekavast või õppejõudude soovitustest silma on hakanud, aga kui seda tempot vaadata, siis ega enne lõpetamist ei ole võimalik neid ette võtta. 

Ja siis panebki mõtlema, et kes siis on parem, targem, haritum. Kas see, kes ise uurib, loeb ja tunneb huvi maailma asjade ja erinevate teemade vastu. Ja tal on päriselt aega ka seda teha. Või see, kes üritab kramplikult tähtaegadest kinni pidada, tuubib eksamiks materjali pähe, aga kahjuks ei jõua end millessegi süvenenult pühendada. 

Kuidas Teie suhted ülikooliga on?

Mai

Jälle üks kuu möödas ja aeg kokkuvõtteid teha. Nii veider on vaadata oma investeeringute tabeleid, sest justkui oleks alles alustanud, aga tegelikult on esimesest sissemaksest juba 1,5 aastat möödunud. Hea meel on kohe vaadata, et numbrid aina kasvavad.

MAI:
OMARAHA – 20.87
MINTOS – 18.81
MONEYZEN – 1.06
KOKKU – 40.74 (jeii, number algab nüüd 4-ga 🙂 )

Lisaks võtsin õppust Dividendipiraadist ning otsutasin kodus inventuuri teha ja kasutuid asju maha müüa. Õnnestus saada lausa 500 eurot. Loodan, et õnnestub ka teised asjad maha parseldada.
Vaatasin huvi pärast veel numbreid. Maikuus panin uut raha sisse täpselt ümmarguse 400, 2018.aastal olen keskmiselt pannud 424 euri kuus ning täitsa 18 kuu keskmine on 304 euri. Pole üldse paha 🙂 Ma ei kujutagi ette, mismoodi ma muidu seda raha oleksin kulutanud, kui poleks investeerima hakanud.

Paneks vahelduseks mõned graafikud ka:

Raha sisse

Screen Shot 2018-06-01 at 11.37.39

Passiivne tulu

Screen Shot 2018-06-01 at 11.39.06

Ootan soovitusi

Suvi peaaegu käes, mis tähendab, et kool saab läbi, tööl tulevad veidi kergemad ajad ja kõik sarjad lähevad ka puhkusele.
Soovitage häid blogisid, raamatuid, podcaste, sarju, mida võiks läbi uurida-puurida.

PS! Ei pea ainult investeerimisest olema